Üleelmisel nädalavahetusel, 13.-15. novembril oli mul võimalus osa võtta EPSÜ korraldatud Psühholoogia Sügiskoolist. Kuna ma polnud varem ühestki taolisest üritusest osa võtnud, ei teadnud ma ka täpselt, mida oodata.
Sügiskoolis oli kolme päeva jooksul kavas erinevad loengud/töötoad. Esimena saime reedel kuulda Madis Vasserit rääkimas psühholoogia rollist keskkonnakaitses. Hiljem sai Madiselt ka oma küsimusi küsida ja temaga mõtteid vahetada. Õhtul olid kavas erinevad tutvumis- ja lauamängud, mille käigus sai nii juba tuttavate kui ka täiesti uute inimestega paremini sõbraks. Väga huvitav oli rääkida Tallinna Ülikooli psühholoogia esmakursuslastega, kellega sai muljeid vahetada ning kuulda õppimiskorraldusest ja üldisest ülikoolielust Tallinnas.
Laupäevane päev algas kliinilise psühholoogi ja kognitiiv-käitumisterapeudi Margus Lauriku ülesastumisega, kus ta rääkis hoiakutest ja nende programmeerimisest. Jällegi oli väga huvitav kuulamine ja kaasamõtlemine. Edasi kulges päev Ursula Allvee töötoaga, kus meisterdasime vähihaigete laste jaoks vaprushelmeid. Lisaks sellele, et vaprushelmeid tehes andis see teadmise, et need helmed on tulevikus kellelegi abiks ja rõõmuks, andis see ka võimaluse enda kunstiline pool valla päästa. Ma ei olnud isiklikult enne väga palju vaprushelmestest kuulnud ja ei teadnud täpselt, millega tegu. Peale Ursula tutvustust ja vaprushelmeste meisterdamist tekkis tahtmine ka ise selle organisatsiooni kohta mujalt lisaks uurida.
Peale lõunasööki ja väikest uinakut sai päev jätkuda Tõnis Arroga, kes rääkis meile Teamscope’i programmist/äpist, mille eesmärgiks on hästi toimiva meeskonna loomine ettevõtte poolt. Minu jaoks oli jällegi huvitav ja silmiavardav see, kui paljudes valdkondades psühholoogia kasutuses on ja kuidas on seda ära kasutatud. Algselt toimuma pidanud Orgasmilabori asemel viis EPSÜ juhatus hoopis läbi ühe rühmatöö, kus oli kasutusel Avatud Ruumi meetod. Meie keskseks teemaks oli „Kuidas psühholoogina ellu jääda?“. See teema omakorda jagunes alateemadeks, mille olime ise välja pakkunud. Väga huvitav oli erinevates n-ö arutelutubades osaleda ja teiste mõtteid kuulata ning ka enda omi avaldada. Samuti sain ka ise koos oma kursusekaaslase Loonaga viia läbi arutelu teemal „Psühholoogi enda vaimne tervis“.
Õhtu üheks lahedaimaks sündmuseks oli kindlasti „Psühhovillak“, kus sai nii nalja, uusi teadmisi kui ka uusi tutvusi. Edasi kulges õhtu EPSÜ sünnipäeva tähistamisega ning jällegi uute lauamängudega. Õhtu jooksul kadus ajataju täiesti ära ning korraga avastasime, et kell on juba neli hommikul. Siin kohal sobiks vist öelda, et „Time flies when you’re having fun“.
Kokkuvõtteks, sain sügiskoolist palju uusi teadmisi, kogemusi ning tutvusi. Samuti palju energiat, et tavapärasesse õppimisrutiini naasta ja järgmisi taolisi üritusi ootama jääda.