EPSÜ Jalgrattamatk `07 ehk SPORT! SPORT! SPORT!
Oleme kuulnud palju jutte ja kustutamatuid mälestusi EPSÜ jalgrattamatkadest. Tegelikult iga EPSÜ üritus, kus kõik vahvalt koos, on alati tore ja äge! Niisiis, võtsime oma jõud kokku ja korraldasime endale ühe vägeva väljasõidu metsa ning jõele!
Et ennast sportlikule lainele seada, vaatasime natuke kevadest suusatamist kesklinnas. Või täpsemalt suusatajate jalgu, mis reklaamplakatite vahelt paistsid. Süda rinda võetud, asusime väntama. Jaani kiriku juurest alustasid Tanello, Astra, Annika ja Maris. Esimesed 10 km möödusid hetkega ja lennates. Kristjan liitus seltskonnaga veidi peale Luiget. Siis selgus, et Astra ratas ei ole kõige koostööaltim – käiguvahetaja ei töötanud ning pedaalimine oli raske. Tanello oli džentelmen ja pakkus neiule oma ratast ning sõitis ise seksika naisterattaga.
Sel ajal käis Jelena suurte kaubamaja kottidega Kohila turul kõike head ja maitsvat ostmas. Ostud tehtud, tagasi koju aega parajaks tegema. „Me oleme mõned kilomeetrid Urgest,” ütles telefonitoru otsas Maris. „Jehuu!” veel veidi ja nad on kohal!
Kohilas ootas meid pikkisilmi Je, kes tutvustas lühidalt sealset eluolu ning näitas kunstikooliks kohandatud vana mõisa. Veel hetk väntamist ning Ülo Vooglaiu maja oligi juba silmapiiril.
Kaesime külalistemaja, mis meie kasutusse usaldati ning mul oli pisut kurb, et meid nii vähe on: ruumi oli siin meile mitmekordselt. Tegime süüa ja läksime kätetrenni tegema – ajasime kanuud vette ja külastasime Loone linnust ning nautisime ellu ärkava Keila jõe käänulisi kaldaäärseid.
Õhus oli tunda värsket kevadlõhna, sest eelmine õhtu oli Kohilas/Lohul sadanud vihma ja nüüd paistis juba päike. Ilm oli tõesti superluks ja väga nauditavalt vaikne. Õrnukesed avanevad lehed puuokstel, lilled.. kollased, valged, teate küll. Loodus on imeline! Sõnad siinkohal üleliigsed!
Kui tagasi jõudsime, liitus meiega õige pea Kirke-Liis ning et sepistajaid ja tislereid meist kellestki ei olnud (kuigi Vooglaid korduvalt pakkus oma sepi- ja puutöökoda meie käsutusse), asusime lõket ehitama ja süüa tegema.
Ise vaaritada on mõnus, ise sedasama süüa samuti! Meie pidulikuks lauaks sai vanaaegne vanker, mille me eemalt lõkkeplatsi juurde veeretasime ja kuhu serveerisime oma head palad. Vorstikesed susisesid, salatit krõbistati, linnud laulsid, nalja tehti – tahaks veel ja veel!
Õhtuhämaruses oli kõht mõnusasti täis, saun soojenes, lõke soojendas, Ülo Vooglaid rääkis meiega pisut psühholoogiaõpingute õppekavast, metodoloogiast ja semiootikast ning tõi seejärel väikese raadio, et me Eurovisiooni kuulata saaksime 🙂
Õhtu käigus selgus, et meie keskel on 4 inimest, kes tegelevad muusikaga – 2 inimest tinistavad kitarri ja 2 flööti. Mõni meist veidi professionaalsemal tasemel kui teised 🙂 Ja mõni meist mängib ka teistele, mitte ainult endale 🙂 Kuna pille meil ei olnud ja Vooglaiu käest ka ei hakanud keset ööd küsima, siis jäigi meie bänd loomata. Muidu ju oleks vahva – EPSÜ Rattamatkal sündinud uus psühholoogiatudengite bänd something-something. Kõlab uhkelt! Ehk järgmine kord!
Mõned meist käisid öösel ka pisikeses saunas, mis asus jõe ja tiikide keskel. See, mis saunas toimus ajalugu vaikib. Räägitakse, et oli tore, mis siis, et pesuvett ja elektrit ei olnud. See-eest romantiline laval istumine, küünlavalgusel!
Hommmikul olime küll pisut vähem reipamad kui eelmisel päeval, ent Kõnnu järve ilu ei jäänud meile märkamata.
Ülo Vooglaiu lahke südamega usaldatud külastemaja eest tänatud, kommikarp kingitud, asusime kiirelt-kiirelt Kõnnu järve poole väntama. Küsimus oli selles, kas mõned inimesed jõuavad rongi peale või mitte (Usinad tahtsid eksamiteks õppida. Tublid!). Sõit oli aja peale, aga Kõnnu järve tahaks ka näha!
Ekstreemne sõit mööda kruusa- ja metsateed ning tagasi maantee peale. Veidi veel ja olimegi Lohu rongijaamas ilusti olemas. Jäi aega ülegi!
Sõitsime tagasi oma lemmikloomade juurde ning tundsime, et suvi juba koputab..
Vaprad Kristjan ja Je suundusid tagasi Kohila poole, Kristjan väntas pealinna tagasi. Tõeline spordimees, mis siin ikka 🙂
Jalgrattad (peaaegu) kõigil terved ja hingel soe! Järgmine kord tuleb ka, kindlasti tuleb!
Vahvate inimestega S U P E R nädalavahetus!
Peakirjapulk Jelena, abipulk Maris.
Aeg: 12.-13. mai 2007
Programmi koostaja: Jelena
Väntajad: Maris (TLÜ), Tannelo (Tanel)(TLÜ), Astra (TLÜ), Kristjan (TÜ), Kirke-Liis (Akadeemia NORD), Annika (TLÜ) ja Je (Jelena)(TLÜ).
0 Comments