Kindlasti oleme kõik kuulnud ütlust, et tervis on meie kalleim vara ning seda tuleb hoida. Maailma Terviseorganisatsioon WHO sõnastab tervise mõistet kui seisundit, mis hõlmab terviklikku füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu ning mitte ainult haiguse või häire puudumist. Selle definitsiooni kohaselt on vaimne tervis midagi rohkemat kui lihtsalt psüühikahäire puudumine. See on heaoluseisund, milles inimene suudab tulla toime igapäevaste elusündmustega, realiseerida oma võimeid ning töötada produktiivselt andes omapoolse panuse ka ühiskonna heaks.
Mida aga teha siis kui inimene tunneb, et tema vaimse tervisega seotud probleemid on tema elu häirima hakanud ja igapäevased tegemised, võimete realiseerimine ja muu on takistatud?
Vahel esineb meil kõigil teatud olukordades näiteks ärevust ning ei ole ka ebatavaline, et aeg-ajalt esineb mõni depressioonisümptom. Kui aga antud negatiivsed või häirivad tunded ei möödu ja hakkavad segama meie igapäevast toimetulekut, siis tuleks kindlasti pöörduda mõne asjatundja poole.
Esimesed märgatavad muutused inimese seisundis võivad olla seotud häiritud unerütmi, toitumise, suhete, tööl või koolis hakkamasaamisega seoses. Neid tunnuseid võib olla lihtsam märgata kui näiteks konstantset alanenud meeleolu.
Alati ei pruugi aga inimene ise täpselt oma probleemist aru saada või ei taha ta ka abi otsida. Sellisel juhul on oluline, et lähedased probleemi teadvustaksid ning hädas olevat lähedast siiski aidata üritaksid.
Kust ja kellelt siis aga ikkagi abi saada?
Meditsiinisüsteemis võib esmalt pöörduda perearsti poole, kes viib läbi esmase hindamise ning suunab edasise abi saamiseks patsiendi kas nt psühhiaatri või kliinilise psühholoogi vastuvõtule.
Psühhiaater on arstiharidusega spetsialist, kes on lisaks arsti üldväljaõppele omandanud ka psühhiaatri eriala täiendava väljaõppe ning tema ülesanneteks on psüühikahäirete diagnoosimine, raviplaani koostamine, ravimite määramine ja vajadusel ka edasi suunamine psühholoogi juurde. Kliiniline psühholoog on kliinilise psühholoogi kutse omandanud spetsialist, kes tegeleb psühholoogiliste probleemide, psüühika- ja käitumishäirete hindamise, ravimise ning ka ennetamisega. Psühhiaatri poole saab Eestis pöörduda ka ilma perearsti saatekirjata. Kehtiva ravikindlustuse korral rahastab teenust Eesti haigekassa (seda nii läbi perearsti kaudu pöördumise kui otse psühhiaatri poole pöördumise korral).
Kuna aga spetsialiste ning riigipoolseid rahalisi vahendeid napib, siis tihti ulatuvad Haigekassa poolt rahastatud psühholoogide ravijärjekorrad mitme kuuni. Sellisel juhul tasuks võimaluse korral üle vaadata ka tasulised psühholoogilise abi saamise võimalused.
Tasulisse vastuvõttu saab pöörduda ilma eelneva perearsti või psühhiaatri külastuseta ning ravijärjekorrad on enamasti lühemad.
Lisaks võimalusele pöörduda tasulise kliinilise psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule, on võimalus pöörduda ka psühholoogilise nõustaja vastuvõtule. Nõustajad on omandanud psühholoogia hariduse (st vähemalt magistrikraadi riiklikult tunnustatud akadeemilise psühholoogia õppekaval) ning tegelevad enamasti erinevate elus ettetulevate probleemide ja muredega. Eraldi on veel olemas ka psühholoog-nõustaja, kes on psühholoog-nõustaja kutse omandanud spetsialist ja kes tegeleb vaimse tervise hoidmisega, probleemide ennetamise ja nõustamisega.
Kui aga aega ja ka rahalisi vahendeid napib?
Alati ei pruugi olla piisavalt aega, et oodata spetsialisti vastuvõttu mitu kuud. Probleem võib olla tõsine ja vajada kohest sekkumist. Näiteks tasub viivitamata otsida abi juhul, kui peas keerlevad enesetapumõtted ja ka -plaanid. Psühhiaatriakliinikutel (nii Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis kui ka Narvas) on 24h avatud valvetoad, kuhu saab pöörduda erakorralise, vältimatu või vältimatu tahtest olenematu psühhiaatrilise abi saamiseks.
Lisaks on Eestis loodud mitmeid erinevaid kriisikontakte, kust saab vajadusel kohest abi. Mõned neist on järgnevalt ka välja toodud.
Emotsionaalse toe telefon ehk Eluliin:
- Eesti keeles telefoni nr 6558 088– E-P kl 19.00-07.00
- Vene keeles telefoni nr 655 5688- K, N, R kl 19.00-0.7.00
Psühholoogilise kriisiabi telefon:
- Nr 6314300- E-N kl 15.00-19.00, R 15.00-18.00
Ohvriabi kriisitelefon
- Nr 116 006- 24h ööpäevas
- Välismaalt helistades nr +372 614 7393
Vaimse tervise tugiliin
- Nr 660 4500- E-P kl 10.00-24.00
Lasteabi:
- 116111 (eesti ja vene keel)- 24/7
Usaldustelefon:
- 126 (eesti keel) – E-P kl 17.00-03.00
- 127 (vene keel) – E-P kl 19.00-23.00
Noorte usaldustelefon:
- 646 6666 – N-L kl 19.00-22.00
Lapse mure usaldustelefon:
- 646 0770 – E-R kl 10.00-18.00
Lisaks pakub Peaasi.ee kõigile 27-aastastele ja vanematele inimestele tasuta vaimse tervise kriisiabinõustamist. Kuni 26-aastastel on soovitatav pöörduda Peaasi.ee noorte nõustamisele, mis toimub vastavalt soovile kas otse või videosilla teel. Samuti pakub kõigile soovijatele tasuta anonüümset kirja teel nõustamist ka Lahendus.net ning Peaasi.ee.
Vaimne tervis on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning eduka ja tõhusa toimimise alus. Hoiame oma vaimset tervist ja probleemide korral otsime abi!
Kasutatud allikad:
Millal pöörduda spetsialisti poole? (n.d). Peaasi.ee. https://peaasi.ee/millal-poorduda-abi-saama/
Kes on kes? (n.d). Lahendus.net. https://lahendus.net/psuhholoogia/faq/
Vaimne tervis. (n.d). Terviseinfo.ee. https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis
Mental health: strengthening our response. (2018, 30.märts). World Health Organization. https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/mental-health-strengthening-our-response
Saarna, M. (n.d). Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis. Õiguskantsler. https://www.oiguskantsler.ee/et/ps%C3%BChholoogilise-ja-ps%C3%BChhiaatrilise-abi-saamise-v%C3%B5imalused-eestis
Kriisikontaktid ja nõustamisteenused: http://vaimsetervisepaev.weebly.com/usaldustelefonid.html
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/116-006-ohvriabi-kriisitelefon
https://peaasi.ee/avaleht/peaasjade-keskus/#noorte-noustamine