Millega sa EPSÜ-s peamiselt tegelesid? Mis olid su ülesanded? Peamiselt tuletasin juhatuse liikmetele kuupäevi meelde. Vastutasin organisatsiooni strateegilise arengu eest ja lahendasin erinevaid esilekerkivaid probleeme. Tegelikult tegi kogu juhatus mu töö nõnda lihtsaks, et sain paljuski keskenduda lihtsalt sellele, et kogu aeg miskit kuskil toimuks. Miks peaks/ei peaks EPSÜ Read more…
Millega sa EPSÜ-s peamiselt tegelesid? Mis olid su ülesanded? Ma olin Tartu poole peal projektijuht ja tegelesin peamiselt erinevate ürituste korraldamisega. Kindlasti sain hea kogemusi, kuidas igasuguseid huvitavaid inimesi ära moosida psühhoneljapäevade jaoks. Kuidagi sattusin ka näiteks seksuaalse enesemääramise seaduse ettepanekute tiimi ENLis ja tegin muid toredaid asju ka. Read more…
Millega sa EPSÜ-s peamiselt tegelesid? Mis olid su ülesanded? Olen enda peale võtnud kõik numbritega jukerdamised ja “puisemad” tegevused. Raamatupidamine, aruandlus, nipet-näpet nikerdamised – asjade tellimine, trükk, ürituste majandamine. Miks peaks/ei peaks EPSÜ juhatusse kandideerima? Sest see on väga paindlik tegevus, samas aitab hoida mõtteid oma erialal, selle kitsaskohtadel Read more…
Millega sa EPSÜ-s peamiselt tegelesid? Mis olid su ülesanded? Mina olen veel natuke aega EPSÜs turundusjuht enne kui mandaat üle antakse. Ülesannete hulka kuulub sotsiaalmeedia haldamine, ürituste turundamine ja kajastamine ning visuaalide loomine. Meil on ka oma turundusgrupp aktiivsete liikmetega, kes aitasid igas ülesandes kaasa, näiteks mõtlesime koos teemasid, mille Read more…
Millega sa EPSÜ-s peamiselt tegelesid? Mis olid su ülesanded? Minu ametinimeks oli Eurosaadik, mis tähendas, et ma olin samal ajal ka Eesti esindajaks EFPSAs ning minu põhiliseks ülesandeks oli EPSÜ ja EFPSA vahel infot edastada. Miks peaks/ei peaks EPSÜ juhatusse kandideerima? EPSÜ juhatuses või üldsegi EPSÜ liikmeks olemine on väga Read more…
Millega sa EPSÜ-s peamiselt tegelesid? Mis olid su ülesanded? Tegelesin peamiselt EPSÜ noorte TLÜ liikmete motiveerimise, väljaõppe ning ürituste korraldamisega ning seda eriti esinejate otsingute ning suhtlemisega nii eelneva juhatuse ürituse Sügiskooli jaoks kui sellele blogi-postitusele järgneva meie juhatuse Suvekooli jaoks sponsorite hanke jms näol. Lisaks Psühhoesmaspäevade (ja kõigi Read more…
2020 on olnud huvitav aasta. Võin kindlalt oletada, et kõik lugejad teavad, millest ma räägin. Isiklikult algul see suurt mind ei mõjutanud. Kevadel istusin meeleldi kodus nautides enda kauaoodatud puhkust, veetes palju aega looduses ja valmistudes ülikooli sisseastumiseks. Kuulsin küll jutte, kui halb on e-õppe ja et mingisugune zoom on Read more…
Üleelmisel nädalavahetusel, 13.-15. novembril oli mul võimalus osa võtta EPSÜ korraldatud Psühholoogia Sügiskoolist. Kuna ma polnud varem ühestki taolisest üritusest osa võtnud, ei teadnud ma ka täpselt, mida oodata. Sügiskoolis oli kolme päeva jooksul kavas erinevad loengud/töötoad. Esimena saime reedel kuulda Madis Vasserit rääkimas psühholoogia rollist keskkonnakaitses. Hiljem sai Madiselt Read more…
Mäletan, kui hakkasin ülikooli sisse astuma ning mainisin ühele tuttavale, et tulen Tartu Ülikooli psühholoogiat õppima. Selle peale ta muigas ja ütles: „Ma tean paari psühholoogiatudengit, nad räägivad kogu aeg, et neil on palju vaja lugeda ja igal pool vaja olla“. Nüüd bakalaureuseõppe viimasel aastal olen sunnitud tõdema – jah, Read more…
Tallinna Ülikooli esmakursuslane Laura kirjutas seekord teemal – mis tunne on ülikoolis käia olukorras, kus mõistega loeng meenub enne videokõne kui klassiruum: Esimesel korral, kui räägiti neti vahendusel loengute korraldamist, oli mu mõte esmakursuslasena automaatselt “Ei mis asja, ma küll tahan ikka kohal käia ja korralik olla ja loengutest viimast Read more…