Kes on rebane? Rebane elab metsas, rebane on nutikas loom ja rebasel on ilus saba. Ei ole, rebane on hoopis teistsugune. Rebane on see, kes läheb ülikooli midagi otsima. No kuidas siis? Loomad ei käi ju ülikoolis. Ei, ega rebane ei pruugigi alati loom olla. Rebane võib olla ka lihtsalt selline, kes tahab teiste omasuguste vääriliseks saada.
Kes on psühholoogid? Need on need inimesed, kes kipuvad salaja teistes sorima. Aga milleks nad head on? Sest sinu mure on ka nende mure. Aga kui ma ei taha, et nad minu mure endale võtavad? Siis nad ikka võtavad, neid õpetatakse selle jaoks välja. Aga, kas nende psühholoogide seas ka rebaseid on? On ja päris tõupuhtaid, ilusate silmade, kavala naeratuse ja koheva taguotsaga.
Aga kas ülikoolis üldse peale rebaste veel teisi loomi ka on? Muidugi, on nii, et rebastest aasta vanemad on hundid, siis huntidest aasta vanemad on põdrad ja neljanda aasta loomad on karud. Ja siis on veel kahte liiki erisuguseid loomi. Esiteks leidub vahest jänkusid, need on need, kes käivad küll suviti proovimas, aga ei oska, ei saa või ei taha. Ja siis on veel külalislektorid Aafrikast, need on need targemad. Sellised, kes ise õpetavad rebaseid, hunte, põtru, karusid või siis on nad sellised, kes juba pikemat aega õpivad, et väga targaks saada. Ning kõige eesotsas on lõvi, tema on kõikide loomade kuningas.
Aga ikkagi, kuidas need psühholoogiarebased see aasta karja vastu võeti? Oi, nendega tehti igasuguseid asju, terve nädal prooviti, kas üldse kõlbavad. Nad pidid teistest dzunglielanikest luuletama, oma hõimuga ringmänge mängima, nuhkima nende Aafrika külalislektorite järele ja loomulikult pidid nad ka arsti juures käima, sest peab ju raudpolt-kindel olema, et metsa mingeid pahasid pisikuid ei toodaks. Ning kõigele lisaks pidid psühholoogiarebased ka oma teadmisi näitama ja sporti tegema, sest lolle ja nõrku loomi ei taha ükski õige metsakollektiiv oma koosseisu. Metsa uustulnukate läbi töötlemine on väga raske ja vaevanõudev protseduur, sest peab see ju nii toimuma, et lõbus oleks nii rebastel kui ka teistel loomadel.
Ning psühholoogide rebastekabistamisnädal lõppes suur metsaelanike peoga, kus kõik rebased pidid teiste sarviliste ja käpaliste ees demonstreerima oma sõra kepsutamisoskust ja lõbusust, sest krapsakad ja särtsakad loomad on alati metsale kasulikumad, kui kurvad ja endasse tõmbunud. Mets on täpselt nii tore koht, kui toredad on metsas elavad loomad.
Ja lõpuks ikkagi, kas need psühholoogiarebased võeti siis karja vastu? Loomulikult võeti, viimne kui üks, sellist saaki pole veel olnud, head, noored ja värsked loomad. Ning vanema metsarahva sõnul pole ka sellist rebasenädalat varemalt nähtud, nii mõnigi hunt, põder või karu jäi kohe kurvaks, et tema omal ajal nii sooja vastuvõttu ei saanud. Mets on jälle võitja, sest kui iga aasta oleks kõik uued reinuvaderid ainult vahvad, siis võiks juba varsti külalislektorid Aafrikasse tagasi saata.
0 Comments