Tartu bussijaamast viis buss osalised Nõiamajja, turismitalusse Varal (www.hot.ee/noiamaja11). Nõiamaja on omamoodi eksootiline koht mitme maja ja saunaga, hobused, köis-raudtee-kiik, oja, väga palju ruumi. Seal elutseb jutukas taat, keda kutsutakse Nõiaks ja kes oma perega turismitalu eest hoolitseb. Taat rääkis meile hiljem, et “vaatasin alguses, et nohikud tulevad” 🙂 sest me istusime keset muru ja ainult rääkisime.

13.00 esimene esineja oli Karl Karlep, Tartu Ülikooli pedagoogikadoktor. Käsitles psühholingvistilisi teemasid, kuidas olla mõistetav. Ta analüüsis mõne kirja näidet, soovitas meil olla palju konkreetsemad ja lihtsamad, kui tegu on vähesema analüüsivõimega klientidega. Ütles, et kui inimene ei saa küsimusest aru, siis ei pane ta seda tähelegi. Käsitles lugemisoskust – et kui sul on kaks lauset 1) isa käskis pojal puid tuua 2) poiss jooksis kuuri poole – siis tavaliselt inimene loeb nende põhjal välja konteksti ( et puud on kuuris, et poiss kuulab isa sõna jne). Kuid need, kes mõistavad teksti kehvemini, ei pruugi neid kaht lauset omavahel ära seostada.

Meie murul toimunud loengu ajal jalutas ringist läbi 2 koera, mõned kanad ja 1 lehm. Loomad olid kõik talus vabapidamisel, võisid vabalt mingi sea otsa komistada 🙂

Edasi toimus 15.30 kirjastiili workshop Astra juhendamisel:
– eakohasus ja mõistetavus (meile kirjutavad inimesed vanuses 9 kuni 45);
– tervikteksti komponeerimine (liigendamine, algus ja lõpp, mõtte sidusus)
– korrektse kirjakeele kasutamine ( paljud kipuvad kasutama xzcy teatud tähelühendite asemel või numbreid täpitähtede asemel);
– emotikonid ja kirjavahemärgid :))))) !!!!!!! :((((((((
– familaarsus ja professionaalsus;
– kokkulepete sõlmimine ja vabandamine; kui pole õnnestunud neist kinni pidada;
– vestluse lõpetamine;
– vahekokkuvõtete tegemine kirja keskel, kui on pikad kirjad;
– vahekokkuvõtete tegemine ja abistamistegevuse eesmärgi täpsustamine, kui vestlus hakkab venima;
– vestluste kategoriseerimisega seonduvad küsimused (avalik vs privaatne, nähtamatu)
ja paljud muud lahendajale vajalikud teemad.

Söögipausil keetsime ehtsas pajas suppi 🙂 sellises suures. Kuna see oli nii suur, siis läksid seljanka ja borsh yhte potti. Supp osutus söödavaks ja populaarseks, hoolimata komponentide kahtlasena näivast sobivusest.

Peale 17.00 laekusid meile Mari Saari Tartu Nõustamiskeskusest ja Toivo Niiberg, Nordi üks õppejõududest. Mari rääkis lahenduskesksest lühiteraapiast ja nõustamise aspektidest. Toivo rääkis meiega keskealistest prouadest ja õnne kriteeriumidest 🙂

Peale Toivo ja Mari lahkumist sai igaüks keraamikavärvidega kruuside peal kätt proovida. Lisaks juba tavapäraseks muutunud õhtune programm: saun, vorstikesed, lõke ja hõõgvein.

Pühapäeva hommiku juhatas sisse professor Dagmar Kutsar Tartu Ülikoolist, kes rääkis sugudevahelisest dialoogist. Ta on uurinud ja raamatuks kokku kogunud noorte anonüümsed küsimused-vastused üksteisele (a la miks noormehed jätavad “ukse lahti” kui suhte lõpetavad). Näiteks arutati, mis eristab “oma tüdrukut” “oma naisest” ja millised on suhtes ootused üksteisele jne. Dagmar õpetab Tartu Ülikoolis intervjueerimisstrateegiaid ja perepsühholoogiat. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia erialal, kaitsnud doktorikraadi 1995. aastal, töötanud sotsiaaltöö õppetoolis ja sotsioloogiaosakonna dotsendina.

Edasi toimus 12.30. koosolek, mida juhatas Mariann Veisson. Teemad olid järgmised.
1: Tänukirjad: räägiti sellest, et selle saab lahendamise lõpetades, pluss ka vastava tõendi, kui vaja on (näiteks tööandjale vms).
2: Uue Lahendus.neti juhatuse valimine
3: Rahaasjade ülevaade
4: Juhendajatest rääkimine (Astra, Kristi ja Õnne – milline hetkeolukord?)
5: Vastuvõtustandardi kava tutvustus
6: Muudatused kodukorras. Sh ka perekonnanimede avaldamine.
8: Lahendaja meelespea
9. Lahendus.neti uue andmebaasi tutvustus
– struktuur – mis laadi infot sealt leida võib
– mis siis, kui mõni number või koht muutub?
– kuidas lisada siseinfot ja kommentaare
10: Veebitäiendused lähiajal (stend)

Peale koosolekut ja paralleelselt sellega kärsatasime veel viimaseid vorstikesi ja varsti peale seda hakkasidki inimesed lahkuma. Viimastele sinnajääjatele tegi Nõid veel oma valdustes eksursiooni.

Categories: vanasait

0 Comments

Leave a Reply