DAY 1 (E 20.05)

päev algas rahulikult omas kodus, omas voodis .. ja siis panka .. ja siis bussijaama, kus kohtasin veel mõnda inimest, kes kaasa pidid tulema (kätu ja
triinu) ja ühte kes kaasa ei pidanud tulema aga tuli ikka(kaarle) pooled asjad panime alla ja ülejäänud võtsime üles .. buss oli tühi ja kuigi trinc suhtus kaarle kõrvale istumisse alguses väikese reservatsiooniga, tegime mälusoppides väikese inventuuri ja selgitasime välja, et kirjanduslikkust aspektist oli Frodo siiski üks nendest nö. headest poistest (otse tõlge in. k. one of the good guys)….

põrutasime riiga .. oli tore bussisõit, kus tehti palju nalja ja veidi magamist .. vahepeatuses, mis oli pärnulähistel bussijaamas, manustasime mõned lihapirukad ja hamburgeri või paar ..

jõudes riiga hakkasime meie kaarlega meelde tuletama huvitavaid paiku, mida seal eelmisel aastal sai nauditud .. minu imekaunis nägu veenis läti piletimüüjat leebusele ning ta tegi meile odavamad piletid .. 2 latti odavamad piletid .. kokku siis 8 latti .. tuletame meelde, et selle raha eest saab pool somaalia küla kuus aastat söönuks .. või oli see terve küla ja kolm aastat .. vahet pole .. pilet taskus, vantsisme vanalinna, et võtta väike õlu ja suur praad .. trinc pillas suurest elevusest hiina keskmise kuupalga vääringuis münte välikohviku põrandalaudade vahele ning joodud-söödud rännumehed-naised-jpm asusid tagasiteele bussijaama .. seal kohtasime inimesi, kes tartu-riia marsruudil olid ilmeksimatult piletil näidatud sihtpunkti jõudnud .. ja nende nägudelt oli sellesinase saavutusega auga väljateenitud rahulolu .. kriipis nende hinge vaid kadedus meie mõnevõrra odavamate piletite suhtes .. aga sellest saime mõne nalja ja heatahtliku õrritamisega kiiresti üle … hopla .. marsruut riia-poola võis alata ja me siis alustasimegi ..

istusime bussi ja noored neiud hakkasid kohe mingit noorhärrat(keda nad kutsusid hellitavalt “onu”) ohjeldamatul kombel tagarääkima .. kui siis selgus, et viimane ikkagi saab aru, mida eesti soost näitsikud ajavad .. ütleme lihtsalt, et oli väga lõbus..

selgus, et poola siõtmiseks peab olema vähemalt 12 tundi bussis .. ja see ei tundunud olevat kuigi kerge .. aga ..

öööö .. nagu denis meid hoiatanud oli, ei olnud öö bussis eriti mugav .. kaasvõitlejad muudkui nügisid ja togisid .. lõppeks ikkagi leiti need optimaalsed asendid.. noh, et see jalg peab olema siin .. ja see varvas on liialt pikk ja sestap peab tema väänama u-kujuliseks ning pistma kahe tooli vahele .. jne. .. mugav poos käes, ootasime pingsalt öö lõppu .. aga mida ei tule seda ei tule .. leedus oli muide mingi probleem ajaga üleüldse .. isegi korstendest tulev suits oli seisma jäänud .. seda peab ise nägema .. igatähes .. panen mina silma kinni .. omast arust magan nii kuidas torust tuleb .. teen siis jälle silma lahti ja vaatan kella .. 6 minutit !!!!!!!! ..

leedu-poola piiril oli väike seiklus .. pärast ütles bussijuht, kellega me tagasi tallinnasse sõitsime .. ah, et tulite lätti busiiga? .. noh siis on ju loogiline ..

situatsioon lühidalt selline .. leedu passikontroll korjas meie passid ära .. tõi aga tagasi kaks tükki vähem .. selgus, et kaku ja kätu passid olid võetud sootuks ära .. kaku, püha viha täis, läks piirivalvuri majasse asju selgitama .. selgus, et kaku pass ei olnud just kõige siledam ja viksim .. kätu pass seevastu oli jäätud selleks, et näidata, milline üks korralik pass olema peab .. kaku näitas ette kõik enesega kaasa võetud dokumendid jms. ja leedukas lasi ikka lõppuks minema .. liikusime edasi umbes 200 meetrit .. ja pardale astus poola piirijuss .. muidu suht kena naisterahvas(välimuselt) aga kalk ja külm inimene .. korjas passid ära .. ja kaku oma jälle tagasi ei andnud … selle asemel kamandati meid koos oma kodinatega mingisse u-kujulise lauaga tuppa .. mis oli nii külm, et sinna eraldi soojakud oli ehitatud .. enivei .. tädi taskulambiga käis meie kottid läbi .. otsis suitsu ja viina .. ei leidnud .. kuigi oli .. kähku-kähku bussi tagasi .. ja siis kontrollis sama tädi passe veelkord .. vaatas ka WC-sse ja bussijuhi magamiskohta .. väga põhjalik .. ja tore elamus .. kaku sai oma passi siiski tagasi ilma selgitusteta .. ilmselt olid piirijussid omavahel infot vahetanud..

DAY 2 (T 21.05)

igatahes .. 6.45 .. poola pealinn varssavi .. bussijaam “Zahodniy” .. astume bussist välja ja sirutame jalgu, käsi ning muid kehaosi, mis kaasvõitlejatega koos magamisest äratundmatuseni deformeerunuiks osutusid .. juuksed, noh 🙂 .. ennäe .. poola noored meil vastas .. nimekirjaga .. sina sinna .. ja sina sinna .. ja kas teie olete paar jne .. jagati meid poolakate vahel sõbralikkult ja vennalikult ja võrdselt .. kaku, kristjan, kaarle ja mina (leedu) saime mõnevõrra toreda noormehe, kelle nimi siinkohal trükkimusta ei kannata, kuna minu klaviatuur ei oma vastavasisulisi tähti .. lühend oli Wavo .. istusime siis Daewoo Lanos tüüpi sõidukisse ja põrutasime mööda kodusid laiali .. Kaku ja Kristjan said noore neiu .. muide tema nimi oli Anja, nagu ka kõikide ülejäänud poolas sündinud naissoo esindajatel .. neiul oli täiesti üle üks imeline kamber .. mis vastab sõnale bedroom nii täpselt, et pani lausa ohkama .. e. terve tuba koosnes voodist .. kuidas oli ? .. eks seda siis asjaosalised tea paremini .. küll aga tegin siinkohal esimese märkke poolakate loomuse kohta ..

Hirm .. Anja uksel oli vähemalt viis lukku .. ja mitte mingit naljakalt mõttetut lukku .. vaid päris suurt ja korralikku snepper-tüüpi lukku .. muide Wavo uksel oli lukke ainult kolm .. aga tema ust ja välismaailma lahutasid veel trellid ja mingi klaasist uks .. mis ka kõik käisid ilusasti lukku .. ilmselt on, mida karta .. ei tea .. ei küsinud ..

pakid panime ära ja krabasime kiire singivõila .. siis transporditi meid mingi purskkaevu juurde, kus kästi veidi oodata .. ootamise asemel läksime kondama, endal peas idee, et läheks õige pubisse .. nii me siis tegimegi .. aga pubi oli liialt kallis ja konsiilium otsustas sellesinase ürituse saata pikkalt ning minna hoopis kauplusesse .. kauplusest leidsime palju huvitavaid asju .. nendest kõige suurema pitseri jättis Cherry Coke .. Kaku püüdis müüjalt mingeid lusikaid ära ärida .. kuid seepeale tõmbus viimane tagasi ja otsustas meie edasisi soove hoopiski ignoreerida .. läksime purskkaevu juurde tagais ja ootasime teisi .. siinkohal oli kogu meie gruppi esimiene kokkusaamine .. valasime pisaraid ja embasime teineteist kirglikkult ..

esmakordselt saime oodata, siis veel teadmata, et ootamisest saab üks väga suur osa meie edasisest elust .. ilmsesti on poolakatel olnud halbu kogemusi .. sest enne igat liigutust peab veidi ootama ja juurdlema .. siit ka termin “poola sekund” … 1ps = 15min .. 7 korda mõõda, 1 kord lõika .. harjusime sellega suht kiiresti ära ..

rituaalne ootamine seljataga, hakkasime astuma .. astusime päris tükk aega, kuni jõudsime ühte prakki, kus oli selle tuntud klaverimängija kuju, keda kõik prantsalseks peavad, välja arvatud poolakad .. sest nemad teavad, et ta tegelikult poolas sündinud on .. Frederic oli ta eesnimi . enivei . pargi nimi oli suht naljakas .. peldikute park … ilmselt läks midagi tõlkkes kaduma .. midagi saunade- või vannidega seoses peaks tegelt olema .. mingi kuningas oli siia ehitanud ilgelt toreda pargi ja suht palju kujusid ja asju sinna kokku vedanud ….

edasi läksime kunsti nautima .. mingi sadistlikku idee kohaselt oli vaja see kuradi muuseum kuhugi mäe otsa ehitada .. aga noh .. uus ja huvitav kunst oli ses muuseumis .. minu maitse mitte .. aga üldiselt vist meeldis inimestele .. ja siis istusime mingitel filosoofiatoolidel ja lugesime hiilgavaid mõtteterasid .. nag “the future is stupid” ja “protect me from what i want”

ja siis sööma .. söökla oli selline odav ülikoolisöökla .. suht korralik ja maitsev jne.. ootasime veidi .. nagu hiljem selgus oli tinc nii kohutavalt suure koguse igasugu asju ära söönud, et püksid lihtsalt ei pidanud vastu .. ja ootasimegi siis seda, kudas mariana ja eva need tal kokku tagasi aitasid õmmelda ..

edasi tõmbasime mingisse ülikooliga seotud kohta .. mis oli küll ilus ja uhke .. aga õllenälg ei lubanud süveneda .. siis läksime ramatukokku .. mis oli küber suur ja modernne .. veic kole .. siin vaatasime ringi ja tõdesime .. et paar aastat tagasi loodud raamatukogu oli toonud poola ramatukogundusterminoloogiasse täiesti uue terminina sõna “lugemissaal” .. meile tundus see imelik .. aga võibolla olemegi me imelikkud .. siis lubas meie kallis teejuht (tütarlaps .. arvake nimi ära) meil õllejahile minna .. ja siinkohal teine märkus poola (pigem siiski vist varssavi kohta)

kujutlege endale ette olukorda, kui teil on midagi vaja saada .. näiteks õlut .. ei tartus ega tallinnas ole tarvis liikuda rohkem, kui 10 minutit, et leida õlut .. või mida iganes .. varssavis oli täpselt samuti .. aint, et need 10 minutit koosnesid poola sekunditest .. vantsisime lähimasse õllekasse vähemalt pool tundi .. ja mitte sedasi, et paremal on see ja vasakul on see ja ärge kiirustage .. korralikku tempoga lasime .. lõppeks oli ikkagi suht ilus koht jõe kaldal .. ja õlu tehti välja .. kuid ühtäkki hakkas kiire ja kaarle oli selle kiirustamise eest sunnitud kaardiga maksma .. (wavo oli meile eelnevalt eraldanud ühe imeilusa kaardi, kuhu oli oma väikese valge käekesega kirjutanud palju huvitavat infot .. ja kaarle unustas selle sinna õllekasse .. maksis kaardiga 😉

tõmbasime trammi peatusesse ja siis ilusasti esimesele õppeüritusele .. poola EBS’i tüüpi psühholoogia kooli sinises linnaosas .. istusime ilusasti kõik maha ja mängisime mängu.. vist “Albatross” vms. … huvitav mäng kultuuride vahelistest erinevstest .. ja maailsime poolakatele imeilusa pildi eestlasest, kui kiuslikkust ja võidujanuslisest kadetsejast, kes ei näita oma tundeid ja on üldjuhul ebaviisakas ja kalk (tegelt oli veic
leebem) .. ja poolakad õppetasid, kuidas eelmainitud “Kaku ja lusika” episoodi oleks pidanud lahendama .. “Lusikas siia!” lähenemise asemel peab poolas, nende katoliiklikku tausta tõttu, kasutama “Oi Oi, olen noor ja loll, vaata mind, ma olen ju inimvrakk .. mul pole isegi lusikat .. O! ingel, kes sa oled letti taga .. oma viimases hädas tulen ma sinu manu .. palun .. ANUN sind .. eralda mulle üks lusikas ja ma olen sulle elu lõppuni ühe lusika võlgu” ..

Esimene kokkupuude kohalikku metrooga oli positiivne .. sõitsime pikkalt ja valesti .. edasi tagasi .. lõppeks siiski jõudsime mingisse bussipeatusesse, kus .. väikese ootamise järel.. meile autodega järele tuldi .. ja kohalikku tiskresse transporditi… igal juhul sattusime lõppuks ühe tütarlapse (nimega ei tohiks teil raskusi olla) koju .. seal oli orgunnitud vinge pralle ja õhtusöök .. palju oli juua ja poolakaid .. eestlastel olid mõnevõrra unised näod ja väsind ilme .. aga see sai peo käigus pühitud .. Wavo tuli meile kaarlega järgi .. ja öö veetsimegi Wavo juures . õdusal sohval .. kuidas peol oli, teab vast näiteks trinc paremini ..

DAY 3 (K 22.05)

hommik oli ilus ja sisutihe .. observeerisime Wavo elamispinda.. see oli kolmetoaline korter .. mingi suht mustamäe moodi maja kümnendal korrusel .. koer .. nime ei oska kirjutada .. bernhardiineri ja dalmaatsia koera segu .. igavene hobune .. vähemalt 120cm maast kõrge .. tütarlaps-sõber .. nimi loomulikult Anja .. väga kena .. nii seest kui väljast ;).. ja ema .. sotsioloogia õppejõud ühes kohalikkest ülikoolidest .. no ja loomulikult kaks kassi .. ema ja poeg ..

väike võila ka kraakovi poole teele ..

buss oli seekord väiksem aga selle võrra hubasem .. teejuhtideks olid Adam ja .. aidake siinkohal .. igatahes esimese parkimise teostasime koonduslaagri “Aschwiz” (jälle on keeruline kirjapilt .. ilmselt panin mööda .. aga te ju andestate 🙂 territooriaalvetes .. mitte just kõige roosilisem koht maakeral .. gaasikambrid ja koikud jms.. väga palju pilte .. kindlasti näete .. rikkus tuju veic ära küll .. seal veetsime enamuse osa imeilusast päevast… ekskursiooni idee oli ilmselt selles, et näidata meile võimatuid asju .. selliseid asju, mida inimesed teistele inimestele tavaliselt ei tee .. aga hariv oli too külastus kindlasti .. soovitan kindlasti kõigil seal ära käia ..

õhtupoolikul sõime mingi sinise, moosiriiul-tüüpi lennuki kõrval huvitavaid asju … lihast ja muudest toiduainetest .. ja siis sõitsimegi kauaoodatud Krakow’isse … imeilus linn jäi esmapilgul veidi pimeduse varju .. kuid aega aitas sisustada ootamine ja õlled, mis siin linnas kohe käe-jala ulatuses olid .. pandi meid jälle paari poolakatega .. meie (kristjan, kaarle ja mina) saime kolm imekaunist poola iludust(liiladan.. aga mitte liiga palju ) .. läksime siis neile külla trammiga ..

tähelepanek .. poolas on temin “viimane” suht lõdva ja mitte nii lõpplik kui meil .. sest oli äärmiselt oluline jõuda viimase trammi peale .. ja sellest jäime me maha .. panime siis oma vaimu valmis, et läheme aga jala .. ja kohalik tots ütles, et ärge muretsege .. see ei olnud viimane viimane tramm .. et neid va viimaseid tramme tuleb veel mitu ..

.. tütarlapsed olid ennast ilusasti siise seadnud ja ilmsesti ootasid sisutihedat suhtlusõhtut eesti täkkudega 😉 .. aga meie vajusime sisse.. keel oli juba veidi selline pehmevõitu.. panime oma pambud koridori .. seletasime, et janu on .. ja astusime välja .. lubasime enne koidikut tagasi olla .. tagasi mõeldes, sai vist veic jõhkrat käitutud .. aga noh .. kästi jätta meelde, et korteri number on 1 ja hommikul kell 11 on neiudel mingitsortti loeng .. e. kui me enne tagasi ei ole .. noh siis oleme oma pampudest ilma ..

suuremate probleemideta jõudsime majanurgani, kus nägime väikest siilipoissi .. rääkisime temaga põgusalt juttu ja palusime seal nurga peal meid oodata, noh, et siili järgi on suht lihtne pärast orienteeruda .. edasi öisesse kraakovisse .. kohtasime kohalikke blondide asemel hoopis endaga kodust kaasa toodud brünette ja punapäid .. istusime siin ja seal, kuni juhtus see, mis alati juhtub.. tütarlapsed arvasid, et nad on veic väsinud ja jätsid meid neljakesi (mairiga koos) õhtut nautima .. egas midagi .. läksime meiegi koju ära.. McDonaldsist võtsime jäätisekokteili ja juustuburgeri ..

kui kaarle poleks nii järjepidevalt uksekella tilistanud .. oleks me krisjaniga südamerahus kõnniteel hommikuni maganud .. kell oli u. 4 või pool 5

meie toas oli üks voodi ja kaks mingit telgimatti .. viskasime seda liindu ja kirja .. ja kristjan sai voodi endale ..

DAY 4 (N 23.05)

hommikul ärgates ootas meid köögis hunnik hoolikalt valmistatud võilasid ja maitsev tee .. hävitasime need välgukiirusel.. vahetasime mõned sõnad tütarlastega ja kinkisime neile eurovisiooni shokolaadi .. ja tõmbasime linna .. kohtasime linnas omasid ja peitsime oma pambud raudteejaama bagazhi hoidlase .. vantsisime möödal linna ringi ja uurisime igasuguseid asju ja vanu maju jne. .. põikasime sisse mingisse pagariärisse .. õgisime seal endast magusaisu umbes selle ajani, kui pansionifondi teine sammas meile reaalselt raha sisse tooma hakkab, välja .. käisime lossi uurimas ja lõppeks olime rendez-vous kohas väsinud kuid õnnelikkena täitsa õigel ajal .. selgus, et meie bagazh oli aga jäänud raudteejaama … aga ei selgunud, et meil selline plaan algusest peale oli.. sõitsime bussiga asjadele järele, kuid bussijuht ilmselt ronge, kui temaga konkureerivaid transprodivahendeid, ei sallinud .. seega parkis ta oma sinise mersubussi kuhugi karu p**sse ja me pidime elguga riskides neile järgi tormama ikkagi jala .. veidi siiski võitsime vist ..

tee viis meid nüüd soolakaevandustesse .. kus suurimate vaatamisväärsuste hulka kuulusid üleni soolast tehtud asjad.. alates kabelitest, kirikutest, kroonlühtritest .. lõpetades puuhobustega 🙂 .. suurim vaatamisväärsus oli siiki giidiproua .. kes väga ilmekalt toonitas, et seinu võite lakkuda nii palju, kui soovite aga palume kroonlühtreid ja kujusid sedaviisi mitte manustada .. samuti oli talle väga tähtis meile selgeks teha, et enam ei kaevandata seal kaevanduses soola kivina .. vaid seda saadakse põhjaveest .. kohalik vesi sisaldas 30 % puhast soola .. igatahes nägi marsruut välja nii, et mööda kleenukest puutreppi pidime laskuma sügavale maapõue .. um. 400 astet .. u. 80 meetri sügavusele .. lasime mööda käike ringi ja imetlesime ülalmainitud vaatamisväärsusi .. lõpetasime u 150meetri sügavusel .. seal käisime ainukeses peldikus maailmas, kus hoolikalt valmistatud toodang ei lähe veega alla vaid hoopis üles .. siis liftiga maapinnale tagasi ..

legendi järgi oli keegi hungari kuningas oma tütre kihlasõrmuse hungari soolakaevandusse visanud .. ja kui printsess oli poola kuningale kositud hakkas noorpaar seda otsima .. sedasi siis see soolakaevandus sinna poola saigi .. keeruline, mis?

Tagasi möödus sõit vahejuhtumiteta selle ajani, kui kellegile tuli meelde, et me terve päev mitte muhvigi söönud pole .. otsustati, et tee peal otsime ülesse mingi koha ja seal söömegi .. esimene selline koht, ei sobinud .. sest kunstiline komisjon otsustas friikartuleid toiduks mitte lugeda .. lõppeks siis kell 22 .. mingi suht normaalse väljanägemisega koht .. pelmeenid, suppuid ja palju muud .. igale maitsele midagi .. kella 1 ja 2 vahel jõudisme siis õnnelikkult varssavisse tagasi .. kultuuripalee ees pandi meid maha .. seal ootasime mõned poola sekundid oma peremehi .. meid kaarlega lahutati eraldi perekondadesse .. väga emotsionaalne moment ..

DAY 5 (R 24.05)

hommikul kell 5 ärkasin selle peale, et ringi hakkasid liikuma Wavo, tema Anjast tütralaps-sõber ja tema ema .. Wavo kirjutas oma mingit kursatööd vist ja ema parandas kellegi eksamitöid .. Anja oli lihtsalt abivalmis .. ma ei viitsinud eriti süveneda ja magasin edasi .. mingil hetkel oli aga siiski vaja ärgata .. võilad ja kohvi jne. .. viidi mind kellegi tütarlapse korterisse, kus Mire hommikust leiba näsis .. selat edasi metroo .. siis tramm .. ja ennäe .. ülikool .. mõned poola sekundid pargis ootamist ja seejärel kaks leongut ..

loeng nr.1 .. keegi tädi rääkis, et tema et al .. tegid uurimuse keskkonnapsühholoogia vallas .. uurisid linnu ja nendes resideeruvaid inimesi ja siis mida nad üksteisest arvavad .. huvitav ja sisutihe loeng .. mulle meeldis .. siit ka poolas käinud inimeste sõnavaras termin “sinine linnaosa” … kuna tädi oli teinud mingid edevad kaardid linnadest, kus olid sinise tooniga kujutatud elanikele kõige vähem meeldivad linnosad ja kollase tooniga sellised rohkem meelt mööda kvartalid .. küsisime küsimusi ja andsime Toomas Niidu kontaktandmed ..

leong nr. 2 .. mingi onu .. teema oli kuidagi seotud konfliktidega .. aga ma pean tunnistama, et suurema osa leongust ma nö. magasin ..

edasi .. läksime mõnevõrra kinno .. IMAX .. 3D kinnno .. väga tore elamus .. inimesed vahtisid läbi oma 3D prillide ja vehkisid kätega, püüdes kinni saada kalasabast ja tiitriotsast .. filmi nimi oli “Inimese Tee” ja oli mingitsorti tantsu ja luulefilm .. ma pean ütlema, et tants oli kvaliteedilt kõrgetasemeline .. luule oli aga poola keeles.. seega ei oska kommenteerida ..

siis veel korraks kodust läbi ja jazz-klubisse .. aint, et jazzi asemel oli seal mingi jamaika vms. õhtu .. seega otsustati õnne edasi otsida .. ja sedasi jõudsime mingisse teise klubisse, kus muusika oli väga vali ja mõnedele meist see koht väga ei istunud .. tric jäi sellel kohal silma peal hoidma .. mõned meist aga läksid otsima uut klubi .. kui me sinna jõudsime, pakkis bänd asju ja seega saime suure tünga selle klubiõhtuga ..

DAY 6 (L 25.05)

Wavo äratas mind ülesse ja lohistas akna juurde .. näitas näppuga kuhugi kaugustesse .. ja ütles, et kella 11-x mine sinna .. siis ma magasin edasi .. kell 11 toimus miiting, mille põhiline küsimus oli, et mida me ootame .. läksime vaatama mingit vana lossi .. ilmselt oli jälle mingi kuningalossiga tegu.. ja park oli seal ümber .. kaarle ja tema peremees tegid kiire improga meile selgeks, et seal midagi vaadata ei ole ..

tõmbasime siis vanalinna .. muide .. varssavi vanalinn on nagu .. väga väike .. asi selles, et jube suur osa varssavist sai sõja ajal pommitatud ja siis siuke väike osa vanalinnast suudeti restaureerida .. aga väga kaunis arhitektuur ja eriti imeline oli tänavamuusikute ja muude rahateenijate olemasolu .. asjad, mida näiteks tallinna vanalinnas ei näe .. mingi noormees tutvustas põgusalt poola ajalugu ja muud huvitavat .. kaarle ja mina mõlgutasime aga juba kojumineku mõtteid ..

eraldusime märkamatult gruppist, sõime hiina restoranis lõunat .. sõtsime bussiga kaarle asjadele järle ja sealt taksoga bussijaama .. edasi läks naljakas .. bussijaamas ei olnud rahavahetuse kohta “KANTOR” .. seega otsustasime proovida tädilt eurode eest piletit soetada .. pakkus meile hinnaks 60 eurot .. kiire arvutus näitas, et tegelikkult oleks pidand minema u. 42 eurot .. ettevõtlik proua .. lasime tempoga mingisse supermaketisse raha vahetama .. pilet taskus otsisime bussi, mis meid koju viiks .. ja siis oli selle reisi kõige sürrim sündmus .. MULGI REISID .. meie taga istus keegi noormees, kes inglismaal õppis .. ja oli siis londonist erinevate bussidega varssavisse reisinud ning nüüd kodupoole põrutas .. meie ees oli poola naisterahvas, kes mingit segast juttu ajas .. istusime ja mõtlesime eelseisvale 18-tunnisel bussireisile .. soetasime mingist bensujaamast hulgailselt toitaineid .. vorsti, juustu ja saia näol .. nosisime need ära, rääkisime elust ja naistest ja siis suikusime unne .. piiridel mingeid probleeme ei olnud .. koju jõudsime kell 12 paiku ja siin me siis nüüd oleme

poolakatest veel .. põhimõtteliselt peaksid poola neiud olema blondid .. aga millegi pärast nad seda ei olnud .

poolakal on sünnist saat kaasas kaks asja .. poola keel suus .. ja restaureermimie veres .. ntx. kraakovis olid iga nurga peal sildid “Baar ja restaureerimistöökoda” – “Bar i Restauracia” 😉

poola keeles puudub sõna tähtaeg .. sestap laenasime neile enda oma .. wavo õppis asja suht kiiresti ära ..

Kuidas eurolaul jms. möödus, seda ma ei tea .. keegi teine räägib sellest ..

Categories: vanasait

0 Comments

Leave a Reply